Reflektsioon 8: Arutle, milliseid uusi innovatiivseid ideid said kursuse teemadest ja kirjelda, mida teeksid, et üks neist oleks sinu tööpaigas laiemalt rakendatav.
Kaheksanda teema konspektist pakkusid enam huvi erinevad tehnoloogia kasutamisega seotud mudelid ja haridustehnoloogiat ning infoühiskonna arengut puudutavad strateegiad ja arengukavad.
Tehnoloogiaga kohanemise mudeliga tutvudes hakkasin ennast ja oma kolleege mõttes mingisse rühma paigutama. Jõudsin järeldusele, et kahjuks on mu kolleegide hulgas päris mitmeid konservatiive ja skeptikuid. Konservatiivid jäävad kasutama mingit tehnoloogiat, mis on end nende töös õigustanud ja sellest punktist edasi ei liigu. Nad tahavad tihti terviklahendusi ja ühe funktsionaalsusega tooteid. Tänagi on neid, kes oma aines vastamislehed valmistavad käsikirjas ja siis paljundusmasinast läbi lasevad. Samuti meenub, kui valuliselt võeti eKool meil kasutusse...
Loomulikult on mu kolleegide hulgas ka neid, kes lähevad õhinal uuega kaasa ja katsetavad uusi tehnoloogiaid; vähem aga neid, kes ise otsivad uusi lahendusi/ võimalusi.
Teine mõte: "Tehnoloogia kodustamisel on oluline tema sobilikkuse määramine mingisse olemasolevasse kasutuskultuuri..." (Pata, 2014). Meenuvad segadused, mis tekkisid pärast Apple arvutite osalist kasutuselevõttu (st et srateegilised isikud koolis nagu sekretär, direktor jt said kasutusse Macid, muu kasutajaskond töötas Windowsil edasi). Sisemised süsteemid esialgu ei ühildunud. "Pidu" päädis olukorraga, kus õppesekretäril oli laual samaaegselt kasutuses kaks arvutit.
Infoühiskonna arengukava aspektid on kõik tähtsad, kuid kaasa võtan just selle mõtte: "Toetatakse IKT kasutamise edendamist aineõpetuses ehk kõigis koolitundides". Infoühiskonna arengukavas on silmas peetud just põhikoole, kuid seda saab üle kanda, mistahes kooliastmesse.
Mida võtan kogu kursuselt kaasa?
E-õpikute teema oli huvitav ning pani enam mõtlema, millega õigupoolest tegu on. Õppetajate/ õppejõudude õppimise hindamine on teema, mida saan kohe oma töös kasutada, sest hetkel tegelen koolis oma õppekavavaldkonna akrediteerimisdokumentide täitmisega. Kasuks tuli mu enda õpikogukonna kaardistamine. Saan enam toetada õppimist, edukat õppimist. Mõned tegevused, mida õppetundides kasutasin, said õiged terminid, nt kognitiivne õpipoiss.
Mida saan teha, et mõni kursuselt saadud idee oleks mu töökohas laiemalt kasutuses?
Kuna olen lisaks õpetajale ka õppekava juht, siis on mul enam võimalik läbi nõupidamiste ja koosolekute, sisekoolituste tutvustada ideid kolleegidele. E-õpiku saan koostada koostöös kolleegidega. Nii leiab see enam rakendust. Samuti paraneb kolleegidevaheline koostöö.
Soovitus koolijuhile: eneseanalüüsi koostamisel võiks iga õpetaja kaardistada oma õpikogukonna, interakstioonid ja lisada toestamismudelid.
Kasutatud materjal
Pata, K. Tehnoloogia kui muutuste kujundaja. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.wordpress.com/2014/03/22/kaheksas-ulesanne/ 5. aprillil 2014.
