Sunday 16 February 2014

Käitumuslik ja kognitiivne õppimine ning haridustehnoloogilised rakendused

Reflektsioon 2: Arutle õppimiskäsitluse seisukohti arvestades, millise lähenemisviisi on võtnud esimese generatsiooni e-õpikud Eestis. Kommenteeri ühe kaasõppija samateemalist postitust. 

Ma ei ole digiõpikutega (e-õpikutega) varem kokku puutunud. Umbes aasta tagasi tegelesin ühe kolleegi õpikuga (Kivistik, J. Taim ja aednik I). Tal hakkas välja tulema uus trükk ja ta palus sisu üle vaadata ning muudatusettepanekuid teha.  Sellest nn õpikust pidi saama ka digiraamat. Sain tol korral aru, et paberversioonist tuleb tavaline digiversioon, mis ei sisalda multimeediume ega interaktiivsust. Seega pole ma ühtegi nn korralikku digiõpikut näinud ega kasutanud. Igatahes, põnevus väljapakutuid uurida, oli suur. Kahjuks täielikku ülevaadet Koolibri digiõpikutest ei saanud. Esitatud olid vaid mõned ekraanipildid, video ekraanipiltidest ja üldine kirjeldus. Viimane ütleb, et e-õpik on koostatud paberõpiku baasil, millele on lisatud hulgaliselt atraktiivseid lahendusi. Atraktiivsete lahendustena tuuakse välja: "Õpilane saab vaadata õpiku pilte suuremalt ja koos täiendava informatsiooniga ning kuulata käsitletavate loomade ja lindude hääli. Võimalik on ise pilte värvida, täita harjutuste tekstiväljad õigete vastustega, lahendada ülesandeid, lohistades ühte kokkukäivad sõnad ja pildid, ja nende õigsust ka kohe kontrollida" (Loodusõpetus 1. klassile, 2. osa). Ära märgitakse ka see, et õpik vastab riiklikule õppekavale ning võimaldab õppijal saavutada samad õpitulemused, mis paberõpiku puhul. 
Tutvudes e-õpikute ekraanipiltidega, leian et interaktiivsust võiks enamgi olla. Visuaalselt on digiõpikud koos fotode, jooniste, graafikute jmt ilusad ja kaasahaaravad. Vanemate klasside õpikutes esineb enam teksti ja vähem multimeediume. Tundub, et uuritud e-õpikud on mõeldud tavalise (paber)õpiku nn aseainena, mille kasutamisel on kõrval õpetaja, kes läbitavat teemat selgitab ja ülesandeid jagab.  

Mõned näited 















Joonis 1. Loodusõpetus 1. klassile, 1. osa (ekraanipilt videost). 




















Joonis 2. Matemaatika 7. klassile, 1. osa. 

















Joonis 3. Geograafia 8 klassile, 1. osa. 



Mis puudutab õpiväljundeid, siis kindlasti saavad digiõpiku kasutamisel saavutatud ka mõned IKTd puudutavad õpiväljundid, on see siis iPadi kasutamisoskus, digiraamatu kasutusoskus vms. 


Multimeedia õppimise printsiibid: 
1. Multimeedia - info verbaalsed (tekstid ja audio) ning visuaalsed (joonised, graafikud jm) esitlusviisid. 
2. Multimeediaga õppimine - sõnadest ja piltidest mentaalsete kujutluste loomine. 
3. Multimeedia instruktsioon - visuaalse ja verbaalse info kombineeritud õpiotstarbeline esitamine. 


Sweller'i kognitiivse koormuse teooria ütleb, et õpetamise edukuse määrab ära töömälus toimuvate protsesside arvestamine. Optimaalsed on õppimistingimused ja metoodikad, mis arvestavad inimese kognitiivse toimimisega. Töömälu maht on seotud piiratud infotöötlemise võimega (arvestuslikult 7+/-2 operatsiooni). Sellest sõltub meeldejätmine ja arusaamine. 
Kognitiivne koormus võib olla: 
* Seesmine - võimetus teatud operatsioone töömälus korraga sooritada, sõltub kogemusest ja töömälu mahust. 
* Ülearune - ülemäärane keerukus töömälus, on muudetav instruktsioonide keerukuse vähendamisega. 
* Ülesandespetsiifiline - kognitiivsete skeemide koostamisega seonduv, vajalik tõsta või langetada, et õppimine oleks huvitav. 

Tähelepanu võib olla: 
1. automaatne - blokeeritakse pikaajalisest mälust info meenutamine; 
2. aktiivne - toimub pidev varasema infoga võrdlemine. 


Mayer'i kognitiivne multimeedia õppimise teooria ütleb, et 
1. visuaalset ja verbaalset infot töödeldakse erinevate kanalite kaudu; 
2. kumbki infotöötluskanal on limiteeritud infotöötlusvõimega; 
3. infotöötlemine on aktiivne protsess, mille käigus püütakse saavutada sidusus erinvatest kanalitest tuleva info vahel. 

Siinkohal toon välja Mayer'i multimeediumi printsiibid, mida võiks jälgida õpikeskkonna loomisel, õppematerjalide ettevalmistamisel, õppe läbiviimisel.  
* Multimeedia printsiip: inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse korraga nii verbaalselt kui ka visuaalselt.
* Hajutatud tähelepanu printsiip: inimesed õpivad paremini kui audio ja visuaalne info on omavahel füüsiliselt integreeritud.
* Modaalsuse printsiip: inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse pigem visuaalselt ja audiona kui visuaalselt ja tekstina. Õppimine on efektiivsem, kui tekst esitatakse jutustavas stiilis ning inimese poolt esitatuna. Animatsioonidelt õppimine ei pruugi olla efektiivsem kui staatilistelt piltidelt õppimine. 
*  Ülemäärasuse printsiip: inimesed õpivad paremini, kui sama informatsiooni ei esitata neile rohkem kui ühes modaalsuses
* Tükeldatuse, eelteadmiste ja modaalsuse printsiip: inimesed õpivad paremini, kui infot esitatakse mõistlikul määral tükeldatud annustena, info esitus on suuline ja sisaldab tuntud mõisteid. 
* Sidususe printsiip: inimesed õpivad paremini, kui esitatakse vaid oluline info struktureeritud moel, kusjuures omavahel seotud mõisted ja kujutised asuvad ekraanil lähestikku nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. 

Õpetaja loob tavaliselt sellise õpikeskkonna, mis peegeldab talle omast õpistiili. Samas see ei pruugi olla õpilastele vastuvõetav. Haridustehnoloogiliste vahenditega on võimalik erinevate õpistiilidega õpilastele pakkuda neile sobivat tuge. Järgides e-õpikute koostamisel/ loomisel multimeediumi printsiipe on võimalik õpilastel kasutada õppimisel just neile sobilikke õpistiile. 


 Mõned mõtted, mida saan ise oma töös kasutada, et enam toetada edukat õppimist: 
* Illustreeri suulist loengut hooniste, graafikute jmt näitlikustavate vahendite abil. 
* Enne teooria tutvustamist demonstreeri protsesside jooniseid või mudeleid. 
* Tutvusta teooriaid näidete abil, mis pärinevad igapäevaelust.
* Motiveeri õpilasi enne teoreetilise materjali esitust praktilise demonstratsiooniga. 
* Lase üldprintsiibid ja teooriad tuletada õpilasrühmadel konkreetsete vaatlustulemuste või katsete põhjal. 
* Enne teoreetiliste teadmiste rakendamist lase õpilastel andmed koguda praktiliste vaatluste ja/ või eksperimentide käigus. 
* Esita uut materjali loogilises järjekorras. Näita seoseid teiste valdkondade ja igapäevaeluga. 
* Anna reflektiivsetele õpilastele aega järelemõtlemiseks ja samal ajal võimalda teistele aktiivset kaasalöömist.
* Lase teema lõpus õpilastel teha õpitust lühikokkuvõte ja kirja panna vastuseta jäänud küsimused. 
* Rühmatööülesannete korral toeta õpilaste tegevust suunavate küsimustega probleemi lahendamise etappide järgimiseks. 



Kasutatud allikad: 

Geograafia 8. klassile, 1. osa. Vaadatud aadressil: https://itunes.apple.com/ee/book/geograafia-8.-klassile-1.-osa/id745141363?mt=11
Loodusõpetus 1. klassile, 1. osa. Vaadatud aadressil: http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=127?&nid=2&type=subjects
Matemaatika 7. klassile, 1. osa. Vaadatud aadressil: https://itunes.apple.com/ee/book/matemaatika-7.-klassile-1./id597332789?mt=11
Pata, K. Käitumuslikud ja kognitiivsed õppimismudelid: õppimisteooriad ja garidustehnoloogilised rakendused. Õppematerjal "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioonid 2014". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/haridustehnoloogia_loeng2.pdf



No comments:

Post a Comment