Kogemuslik ja situatiivne õppimine ning haridustehnoloogilised rakendused

Reflektsioon 3: Too näide, kuidas viiksid läbi uurimuslikku õpet haridustehnoloogiaga. Kommenteeri ühe kaasõppija samateemalist postitust. 

Uurimuslik õpe on õpe, mille eesmärgiks on lahendada probleeme uutes kontekstides, kasutades selleks eelnevat õpikogemust ja teadmisi. Uurimuslik õpe toetab õpilaste uurimuslikku käitumist ja loob eeldused mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemiseks (Hopp). Uurimusliku õppe idee on välja kasvanud avastusõppest. 
Uurimuslikku õpet vaadeldakse kui õppemeetodit, mis sisaldab maailma uurimist. See suunab tegema avastusi, otsima uusi teadmisi ja seaduspärasusi, püstitama hüpoteese ja neid kontrollima läbi vaatluse ning eksperimendi (Peadaste, Mäeots). 
Pedaste ja Mäeots toovad oma artiklis välja uurimusliku õppe rõhuasetused. Toon need siinkohal tsiteeritult välja: 

"1.   Uurimuslik õpe on protsess, mis tähendab, et selle eesmärk ei ole mitte niivõrd avastuste tegemine, vaid avastuste tegemiseks vajalike oskuste omandamine. Nende oskuste abil on võimalik põhjendada uutes situatsioonides teaduslikke seisukohti või ümber lükata ebateaduslikke ning teha korrektseid järeldusi.

2.   Uurimuslik õpe on otsing ja seega on igati normaalne, kui otsingu lõppedes selgub, et hüpoteetiliselt sõnastatud seost ei ole olemas. Teadusele on väga omane, et iga eksperiment ei anna ootuspärast tulemust. Hinnata tuleb seda, kas otsinguprotsess ise on olnud läbimõeldud, põhjendatud ja korrektne.

3.   Uurimuslik õpe algab hüpoteeside püstitamisest. Hüpotees on mingi küsimuse vastuseks sobiv teaduslik oletus. See tähendab, et enne hüpoteesi sõnastamist on vaja määratleda probleem ja sellest lähtudes konkreetsem uurimisküsimus, millele seejärel vastust otsitakse. Hüpotees kui teaduslik oletus tähendab seda, et hüpoteesi sõnastamine ei saa tugineda vaid arvamusele, vaid oletatava vastuse aluseks peab olema varasem teadmine või taustinfost leitud teave.

4.   Uurimusliku õppe kõige iseloomulikumaks ning õpilastele ka enamasti kõige motiveerivamaks tegevuseks on eksperimentide läbiviimine või vaatluste tegemine. Eksperimendi puhul loob uurija hüpoteesi kontrollimiseks sobivad tingimused, püüdes kõrvaldada kõik tegurid, mis võivad vajaliku järelduse tegemist takistada. Vaatluse korral uuritakse protsessi või nähtust reaalses situatsioonis, avaldamata sellele märkimisväärset mõju.

5.   Uurimusliku õppega püütakse kujundada iseenda jaoks arusaamine loodusprotsesside kohta. See tähendab, et töö alguses tuleb jõuda selleni, et iga õpilane oleks motiveeritud tööd tegema.

6.   Uurimusliku õppe abil õpitakse tundma maailmas toimuvaid protsesse, kuid mitte objekte. Objekte käsitletakse sel määral, kui palju need seostuvad protsessidega. 

7.   Uurimusliku õppe abil avastatakse seaduspärasusi, rõhutades, et enamik nähtusi või objekte on maailmas pidevas muutumises sõltuvalt erinevatest teguritest."

Kuidas mina viiksin uurimuslikku õpet läbi koos haridustehnoloogiaga? 

Üks võimalikest variantidest oleks situatiivne õppimine. Situatiivne õppimine toimub läbi probleemülesannete, mis sarnanevad tegelikele olukordadele. Probleem määrab ära tegevused, mida õpilased peavad läbi viima, et vastusteni jõuda. Kuna probleemülesanne on esitatud sarnaselt tegelikule olukorrale, on ülesande lahendamise käigus omandatavaid teadmisi ja oskusi võimalik teistesse situatsioonidesse kergesti üle kanda (Pata). 

Ülesanne.

Planeeri 20 ruutmeetri suurune püsilillepeenar etteantud alale ja koosta hoolduskava rajamisjärgseteks (5) aastateks. 

Ülesande lahendamiseks tuleb tutvuda alaga, kuhu peenar planeeritakse - määrata mulla omadused (pH, lõimis, Hu%), valgustatus (päikeseline, poolvarjuline, varjuline), põhja-lõuna suund, tuulte (valdav) suund jms. Mulla omadused (pH, Hu%) tuleb määrata vastavaid meetodied kasutades, lõimis määratakse nn näpuprooviga. Ala valgustatuse ja tuulte suuna määramiseks kasutatakse vaatlust. Põhja-lõuna suuna määramiseks võib kasutada nt Maa-ameti kaarti. Ala kaartistamiseks tuleb koostada esialgne visand, kuhu on märgitud planeeritava püsilillepeenra ümbrusesse/ lähedusse jäävad objektid (olemasolevad puud-põõsad, müürid, hekid, hooned vms). Hiljem tuleb visandist koostada mõõtkavaline (1:100 või 1:50) plaan. Mõõtkavalise alusplaani tegemiseks tuleb visandi koostamisel läbi viia mõõdistamine. Selleks kasutatakse mõõdulinti ja/ või nivelliiri. Peenrast koostatakse plaan mõõtkavas 1:20. Plaanid koostatakse selleks sobilikus arvutiprogrammis (nt AutoCAD, VectorWorks, SketchUp vms). Plaanidele on märgitud kõik olemasolevad ja planeeritavad objektid, taimed. Taimedele lisatakse eesti- ja ladinakeelsed nimed, sordi nimi ja kogused (nt aed-päevaliilia; Hemerocallis hybrida 'Stella de Oro' 3tk). Püsilillede valikul lähtutakse uurimuse käigus saadud andmetest (mulla omaduse, valgustatus jm). Püsilillede paigutamisel lähtutakse kompositsiooni- ja värvusõpetuse reeglitest. Samuti tuleb taimede valikul lähtuda, et esindatud saaksid kõik kõrgusgrupid ning õisi oleks varakevadest hilissügiseni. Valitud taimede kohta koostatakse taimede tabel Excel vms programmis. Taimede kohta tuuakse välja järgmised andmed: 
1. eestikeelne liiginimi, 
2. ladinakeelne liiginimi, 
3. sordi nimi, 
4. kasvukõrgus ja -laius,
5. haabitus, 
5. õitsemise aeg,
6. õite ja lehtede värvus, 
7. foto taimest, 
8. märkused (nt taim vajab talvekatet, on külmaõrn, igihaljas, mürgine vms).

Hoolduskava koostatakse rajamisjärgse viie aasta kohta ja esitatakse samuti tabelina. Hoodluskavas tuuakse välja kõik aasta jooksul tehtavad tööd, selleks vajalikud materjalid ja vahendid. Väetiste, multšide jmt materjalide korral tuuakse välja vajalik kogus ja kasutamise sagedus. 
Töö vormistatakse e-portfooliona. 
Töö võib koostada rühmatööna või individuaalse tööna. 
Töö tulemust tutvustatakse kursusekaaslasele kontakttunnis. 


Sarnaseid ülesandeid on võimalik kasutada ka juhtumipõhiselt. St, et teatud tingimused (nt krundi alusplaan, mulla omadused, valguse jm olud, mõned kliendi nn lemmiktaimed) antakse õpetaja poolt ette. 

Selliste ülesannete lahendamisel kasutavad õpilased mitmeid eelnevatest õppeainetest saadud teadmisi (nt mõõdistamine ja mõõteriistade kasutamine, mulla pH, lõimise ja Hu% määramine, mulla kaart, Maa-ameti veebileht, kompositisooni ja värvusõpetuse reeglid, joonestamine, arvutiprogrammide kasutusoskus, matemaatika - mõõtkava ja planeeritavate taimedekoguste arvutamine, olemasolevate taimede määramine jne). 



Kasutatud materjalid: 

Hopp, R. Uurimuslik õpe. Vaadatud aadressil: https://sites.google.com/site/riinahopp/uurimuslikõpe 23. veebruar 2014. 
Pata, K. Kogemuslik ja situatiivne tunnetus: õppimisteooriad ja haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/haridustehnoloogia-loeng-3.pdf 22. veebruar 2014. 
Pedaste, M., Mäeots, M. Uurimuslik õpe loodusainetes. Vaadatud aadressil: www.oppekava.ee/images/3/3b/Uurimuslik_õpe_loodusainetes.doc 23.veebruar 2014.