Jagatud tunnetus, sotsiaalne õppimine, tegevusteooria ja konnektivism ning nende haridustehnoloogilised rakendused

Kodutöö 4: Kirjelda ühte sulle tuttavat õpikogukonda õpianalüütika seisukohast - milliseid õppimisega seotud andmeid õppimise ja interaktsiooni käigus tekib? 

Neljanda nädala loengumaterjalist jäi kõlama mõte: "inimene on sotsiaalne olend ja õppimine on seotud sotsiaalsusega, olenemata sellest, kas õppimine toimub klassiruumis, õues või veebis". 

Kindlasti olen aegade jooksul kuulunud paljudesse õpikogkondadesse. Ühed on seotud mu enda õppimisega (nt. lasteaiarühm, erinevad klassid üldhariduskoolis, kursused kutsekoolis ja ülikoolis, mõni täienduskoolituskursuse seltskond jne), teised aga minu n-ö õpetajaks olemisega, kolmandad aga huvidega vms seotud kogukondade ja võrgustikega (nt erialavõrgustikud, aiandushuviliste community'd veebis vms).

Õpikogukonnad on erineva elueaga. See sõltub, kui kaua toimub liikmetevaheline interaktsioon. Mida aktuaalsemad või kogukonna liikmete huvidele vastavad on arutlusteemad, seda aktiivsemalt toimub ka suhtlus kogukonna liikmete vahel. Kui aktuaalseid teemasid enam esile ei kerki, hääbub õpikogukond. Näitkes mõne täienduskoolituskursuse õpikogukond "elab" nii kaua, kui kaua kestab kursus. Üldjuhul lõpetavad sellised õpikogukonnad oma eksistentsi koos kursuse lõppemisega. Samas võivad õpikogukonnad toimida aastaid. Näiteks mõni sotsiaalvõrgustiku kogukond, kus suhtlus ja teadmuse jagamine toimub paljude liikemete vahel üle Maa. Õpikogukondade kõik liikmed ei pruugi olla kogu aeg ühtviisi aktiivsed. Mõned aktiviseeruvad siis, kui esile kerkib teema, mis pakub huvi või on eriti aktuaalne just tema jaoks. St, et kogukonna liikmed osalevad selle interakstioonis tavaliselt valikuliselt, lähtudes enda huvidest ja motivatsioonist. Mida enam toetatase õpikogukonna liikmeid, seda aktiivsem on interakstioon liikmete vahel.  

Kirjeldan õpikogukonda, mis on hetkel seotud minu tööga. 

Kutseõpetajana olen püüdnud luua mitmekesist õpikeskkonda, ökosüsteemi - kontakttunnid (teoreetilised, praktilised), Moodle'i tugi, FB tugi, eKool. 

Kontakttundides toimuvad teemade arutelud, praktiliste töövõtete õppimine ja harjutamine, vastamised, rühmatööd jne. Moodle'is saavad õppurid sooritada enesekontrolliteste, tutvuda õppematerjalidega, mõni kord ka sooritada kontrolltöö, vaadata õppefilme ja pildialbumeid, foorumites arutleda ning esitada kirjalikke kodutöid. FBs toimuvad enam teatud ajahetkel aktuaalsete teemade arutelud, ning n-ö küsimuste-vastuste voor. eKoolis kajastuvad tundide teemad (juurde lingitud Moodle'is olevad õppematerjalid), kontakttunnis osalejad-puudujad, vastamiste ja kodutööde tähtajad, õpitulemused. Moodle'ist saab kätte andmed õpilaste tegevuste kohta (viimane kursuse külastamise aeg, enesetestide sooritamise kordade arv ja tulemused jmt). Samuti jääb "jälg" maha foorumites ja FB aruteludes oselmisest, mõne pildi või kellegi arvamuse like'imisest jne. 

Õpilastevahelist interaktisooni on võimalik jälgida FB või Moodle'i siseselt. Võimalik on uurida tekkinud võrgustikke, kes või mis on tuumaks ning milliseid omavahelisi seoseid tekkis. Erinevate keskkondade omavaheliste seoste tuvastamine/ analüüsimine on oluliselt keerukam. Kindlasti jääb mõni õpilaste omavaheline suhtluskeskkond mulle üldse varjatuks. Olen siinkohal Aivi mõttega "Päris privaatseid kanaleid nt vestlusi, piiratud ligipääsuga grupitöövahendeid ei saagi analüüsida" nõus. Seega päris lõpuni ühe õpikogukonna õpianalüütikat teostada ei ole võimalik. 

Nii nagu Tiinale, nii ka mulle sümpatiseeris Siemensi konnektivismi raamistiku mõisted. Panen need siinkohal lühidalt kirja.

• Teadmus asub võrgustikes. Inimesed on võrgustikes kui tehnilised vahendid, mis soodustavad ja vahendavad õppimist. 
• Võrgustik. Meie mõistus on võrgustikuoõhine ökosüsteem, mis pidevalt püüab väliskeskkonna võrgustikuga kohaneda. 
• Õppimine on võrgustiku punumise protsess, mille käigus spetsiifilised teadmuse osakesed või allikad ühendatakse. 
• Õpiruum luuakse läbi õppimise, milles saame vahetult läbi dialoogi osaleda teadmuse loomises. Õpiruumid on pidevas muutumises, mis toob omakorda kaasa muutused selles, kuidas teadmust luuakse. 
• Ökosüsteemid moodustuvad paljude individuaalsete võrgustike koostoimel. Iga indiviid täidab oma võrgustikes isiklikke eesmärkem ilma et ta kaasaks teadlikult teisi inimesi oma eesmärgi saavutamisse läbi ühise tegevuse. Ökosüsteemid on kaootilised ja hägusad ning dünaamiliselt muutuvad süsteemid. Ökosüsteemid avaldavad mõju nendes asuvatele võrgustikele. Samas iga personaalse võrgustiku toimimine sõltub sellest, kui hästi sobitub ta end ümbritsevasse ökosüsteemi ja kogukonda. 

Proovida tahaksin pööratud klassi mudelit. Selles muutub õpetajalt õpilasele suunatud info ja probleemidega tegelemise asukohta õppimisel. Info omandatakse kodutööna ja n-ö kodutööks mõeldud probleemülesandeid lahendatakse klassiruumis. 

Kasutatud materjal

Pata, K. Jagatud tunnetus, sotsiaalne õppimine, tegevusteooria ja konnektivism ning nende haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng-4.pdf 7. märts 2014.