Õpiökosüsteemid ja neis toimuv kehakogemuslik ja hajutatud tunnetus

Reflektsioon 5: Arutle õpiökosüsteemi printsiipe arvestades, millise lähenemisviisi võiks võtta teise generatsiooni e-õpikud Eestis. Kommenteeri ühe kaasõppija samateemalist postitust. 

Mõned nädalad tagasi uurisin esimese generatsiooni e-õpikuid, mis tundusid paberõpikute n-ö aseained olevat. Suurt rõhku oli pandud visuaalile, tektsidele oli juurde toodud veidi multimeediumi. 

Teise generatsiooni e-õpikud peaksid sisaldama küll õppeprogrammis ettenähtut kuid jätma suure vabaduse õppijal ise teadmust tekitada ja jagada, kasutades selleks kõikvõimalikke keskkondi ja süsteeme luues ühtse õpiökosüsteemi, mis koosneb ühtsetest ja personaalsetest õpikeskkondadest. Arvestama peaks, et iga õppija ja õpetaja toob õppesse (õppimisse-õpetamisse) kaasa omad kogemused, eesmärgid, teadmuse, mida seotakse üksteisega - võrgustiku liikmete kogemuste, eesmärkide, teadmusega. Kasutusse võivad tulla nii etteplaneeritud kui ka ettearvamatud tegevused, õpinišid. Planeeritud ja planeerimatud õpinišid ei pea ühtima. See vaid rikastab protsessi ja ka tulemust. 

Teise generatsiooni e-õpik peaks olema nagu "selgroog" või "skelett", millele hakatakse õpetaja ja õpilaste kaasabil kasvatama "rakukesi" või laiemalt mõeldes "liha". Mida aktiivsem on tekknud õpiökosüsteemis osalejate suhtlus ja intarakstioon, seda arvukamalt on tekkinud rakukesi ja seda suurem saab olema kasvavatud lihakeha. Mitmekesisust ei tasuks siin samuti unustada! Osalejate aktiivsust parandab/ aktiviseerib olukord, kus õpitegevused liiguvad lähemale õppurite poolt püstitatud eesmärkidele ja huvidele ning kasutuses on keskkonnad, mis võimaldavad lihtsat osalust.

Õppetegevusse lülitatakse liiteraalsust, kus tavamaailmas puuduolevatele tööriistadele lisanduvad need, mis on kättesaadavad arvutimaalilmas. Seda saab väga hästi ära kasutada nt loodusainete õpetamisel-õppimisel. Kasutusse tulevad nii õppeprotsessi kavandamisel planeeritud kui ka õppija enda poolt kasutatavaid vahendeid.  

Õpiruum muutub üha enam abstraktsemaks, st et õppida saab kus-iganes ja mis-iganes vahendeid kasutades. Üha enam saab õppija kasutada just talle sobivaid tehnikaid, vahendeid, materjale ja keskkondi, olenemata suurusest (mobiiltelefon, tahvelarvuti, laptop, desktop...) op. süsteemist, keelest, viisist, ajast vms. Kasutusse tulevad rakendused, mis on õppija vahendis.  Sellest tulenevalt töötatakse läbi enam materjale, viiakse läbi uurimusi, katseid, eksperimete ja tekitatakse ning jagatakse enam teadmust. 

Märksõnadeks on ka kindlasti pilv ja pilveteenused.

Konspektist tooksin välja mõtte: "Õpiökosüsteemis rakendatakse keskkonna-indiviidi interaktsiooni: e-raamatuid, mis saavad valmis õppimise lõpuks läbi õppijate panuse; õpitegevusse kaasatakse oma vahendis kasutatavad rakendused, mis võimaldavad igal ajal ja igal pool ning liiteraalsuses õppimist".   


Kasutatud materjal: 

Pata, K. hajutatud ja kehakogemuslik tunnetus, õpiökosüsteemid. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng5.pdf 9. märts 2014.