Minu 4. reflektsioon.
Õppejõu Kai Pata tagasiside reflektsioonile.
Tagasisides minu õpikogukonna kirjeldusele sorteeris Kai välja erinevad õpitegevused interaktsiooni tüübi järgi. See lõi hea struktuuri ja andis ülevaate, mis tegelikult toimub ja kus, mida tehakse ning kelle poolt tehakse. Tahan aga hirmasasti väljatoodut veel täiendada. Lisatu on rohelisega.
Toon Kai jaotuse siinkohal uuesti välja, lisan täiendused, mida pidasin vajalikuks.
- Õppematerjalide jagamine - Moodle'is
- Õppematerjalide jagamine - kontaktõppes
- Õppematerjalide jagamine - eKool
- Praktiliste töövõtete õppimine, harjutamine - kontaktõppes
- Praktiliste töövõtete hindamine - kontaktõppes
- Rühmatöö - kontaktõppes
- Arutelud - kontaktõppes
- Arutlemine - Moodle'i foorumis
- Arutelud - Facebookis
- Küsimused ja vastamine - kontaktõppes
- Küsimused ja vastamine - Moodle'i foorumis
- Küsimused ja vastamine - e-kiri
- Küsimuste esitamine ja vastused - Facebookis
- Enesekontroll - testid Moodle'is
- Enesekontroll - albumid, pildiseeriad Facebookis
- Kodutööde juhendid - eKool
- Kodutööde juhendid - Moodle'is
- Kodutööde juhendid - kontaktõppes
- Kodutööde esitamine - Moodle'is
- Kodutööde esitamine - e-kiri
- Kodutööde esitamine - kontaktõppes
- Tunni- ja kodutööde ettekanded - kontaktõppes
- Teoreetiliste teadmiste kontroll - kontakttunnis
- Teoreetiliste teadmiste kontroll - test Moodle'is
- Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste tagasiside - eKool
Kogu nimekirja võtan kokku ideekaartiga.
Millised interaktsioonid on selles õpikogukonnas käsitletavad toetuselemendina?
Õppimise toetamise teooriate kohaselt eeldatakse, et õpetaja on ekspert ja teab õigeid vastuseid (Pata, 2014).
Paigutades ennast kui õpetajat tänapäeva kiirelt muutuvasse maailma, siis kas see ikka on nii?
Video 1. Õppimine ja õpetamine digiajastul.
Õpetaja muutub üha enam õppijaks. Tänapäeval peaks õpetaja olema ennastjuhtiv õppija, kes on võimeline kiirelt kohanema, pidevalt omi teadmisi täiendama ning vajadusel ka ümber õppima...
Õppimise toetamine saab toimuda läbi erinevate tegevuste. Peamised õppimist toetavad mudelid on jäljendamine, treenimine ja suunav juhendamine (Pata, 2014).
Jäljendamine - õpetaja näitab ette ja õpilane vaatab, jätab meelde, jäljendab, teeb järgi.
Treenimine ja suunav juhendamine - õpilane teeb, õpetaja jälgib ja jagab suunavaid juhiseid ning annab tagasisidet. Tagasiside ja juhised võimaldavad õpilasel tegevust teha paremini, sarnasemalt sellele, kuidas õpetaja tegi. Treenimise käigus paraneb õpilasel tegevuse tegemise täpsus ja kiirus, tekib vilumus.
Õppimist saab toetada veel läbi järgnevate mudelite:
Vastastikune õpetamine - küsimuste esitamine, kokkuvõtete, oletuste tegemine ning selgitamine. Nt õpilased selgitavad kordamööda midagi üksteisele. Minu arvates üks parimaid õppimise viise on õpetamine. :)
Toestav suunamine - toimib õpilase ja õpetajavaheline interaktsioon, mille käigus jõutakse ühiselt mingi teadmiseni. Rühma toetamisel tuleb arvestada, et tuutori liigne aktiivsus võib pärssida rühmaliikmete omavahelist suhtlemist.
Kognitiivne õpipoiss - praktiliste tegevuste kaudu lahendatakse ühiselt probleemülesandeid, mille käigus saavad õpilased rakendada oma teadmisi ja arutleda kasutades ainealast terminoloogiat.
Minu õpikogukonnas on toetuselementideks kindlasti praktiliste tööde ettenäitamine, jäljendamine ja treenimine. Praktilistes kontakttundides näitan ette, kuidas mingit töövõtete tehakse, õpilased jälgivad, seejärel teevad järgi ning harjutavad läbi treeningu. Harjutusprotsessis jälgin õppurite tegevusi ning vajadusel suunan, juhendan, näitan veel kord ette, kontrollin tulemuse kvaliteeti jne.
Vastastikune õpetamine tuleb kasutusse nt teoreetilistes kontakttundides läbiviidavates rühma-, samuti paaristöödes. Kindlasti toimub vastastikune õpetamine kodutööde tegemisel.
Vastastikust õpetamist olen kasutanud ka praktikatundides, kus üks õpilane näitab töövõtte ette, mille järel toimub ühine arutelu (toestav suunamine) ja seejärel jäljendamine ning treenimine. Toestav suunamine toimub ka ühistes aruteludes, olenemata sellest, kas see toimub kontakttunnis, Moodle'i foorumis või Facebookis. Toestav suunamine toimub samuti läbi kodutööde juhiste, mis paiknevad Moodle'is ja eKoolis. Toetuselemendiks võib lugeda ka igasuguse tagasiside ja hinnangute jagamist.
Kognitiivse õpipoisi mudelit kasutan praktiliste uurimuslike ülesannete lahendamisel. Näiteks võin tuua meie kursuse kolmanda kodutöö reflektsioonis väljatoodud uurimusliku ülesande. Taolise ülesande lahendamisel kasutavad õpilased eelnevalt õpitud teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi.
Võtan uuesti ette minu õpikogukonnas esinevad interakstioonid ja lisan toetamismudelid.
- Õppematerjalide jagamine - toestav suunamine
- Praktiliste töövõtete õppimine, harjutamine - ettenäitamine, jäljendamine ja treenimine
- Praktiliste töövõtete hindamine - toestav suunamine
- Rühmatöö - toestav suunamine, üksteiselt õppimine, kognitiivne õpipoiss
- Arutelud - kontaktõppes toestav suunamine, üksteiselt õppimine
- Küsimused ja vastamine - kontaktõppes toestav suunamine, üksteiselt õppimine
- Enesekontroll - toestav suunamine
- Kodutööde juhendid - toestav suunamine
- Tunni- ja kodutööde ettekanded - üksteiselt õppimine, toestav suunamine
- Teoreetiliste teadmiste kontroll - toestav suunamine
- Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste tagasiside - toestav suunamine
Kasutatud allikad:
Õppimine ja õpetamine digiajastul. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=q6bPN_hjGpE 18. märtsil 2014.
Pata, K. Õppimise toetamine: teooriad ja haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng7.pdf 18. märtsil 2014.
Pata, K. Õppimise toetamine: teooriad ja haridustehnoloogilised rakendused. Loengukonspekt õppeaines "Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon". Vaadatud aadressil: http://ifi7056.files.wordpress.com/2013/12/loeng7.pdf 18. märtsil 2014.
No comments:
Post a Comment